Ärgas õppimine
Tänases infoajastus on väga eluliseks saanud oskus kriitiliselt mõelda ja selle kõrval ka oskus sisemiselt tasakaalu jääda. Me õpime iga päev midagi, kuid meie hoiakust sõltub, kuidas me seda teeme: kas võtame iseenesestmõistetavalt vastu kõike, mida autoriteedid pakuvad, või julgeme ka kahelda, vaadeldes uut infot erinevates kontekstides.
Meil oleks vaja paradigma muutust, et tõsta uuesti au sisse kahtlemine ja kriitiline mõtlemine. Üheks võimaluseks on ärksuse e teadveloleku kasutamise kaudu jõuda õppimiseni, mis väärtustab kahtlemist, kontekstitundlikkust ja iseseisvat kriitilist mõtlemist
Ärksameelsus e. teadvelolek
Ärksameelsus ehk teadvelolek tähendab lühidalt öeldes täie tähelepanuga käesolevas hetkes olemist. See ergas ja tähelepanelik olek annab meile võimaluse rohkem märgata. Kasutan siin rohkem sõna “teadvelolek”, kuigi see on „ärksameelsuse“ sünonüüm. Kumbki neist pole parim tõlge inglisekeelsele sõnale mindfulness, parim vaste oleks ehk “ärgas, erk, tähelepanelik olemine” .
Meditatiivne teadvelolek
Eestis mõistetakse ärksameelsuse või teadveloleku all nö meditatiivset teadvelolekut – st ärksameelsus või teadvelolek saavutatakse mediteerimise või muu formaalse praktika tulemusel. Selle formaalse praktika ajal palutakse praktikul pidevalt oma tähelepanu käesoleva hetke kogemusele tagasi tuua ning panna samal ajal tähele oma mõtteid, emotsioone või kehatunnetusi. Oluline on teha seda avatult, ilma hinnanguid andmata ja ilma selle üle mõtlemata. Selline ärksameelsus või teadvelolek tähendabki käesolevale tegevusele tahtlikku tähelepanu pööramist nii mittehinnanguliselt kui võimalik (Kabat-Zinn).
Meditatiivset teadvelolekut tuntaksegi eelkõige kui enese heaolu ja tasakaalu saavutamise vahendit.
Otsene teadvelolek
Teisest küljest võib ärksameelne olla ka ilma mediteerimiseta – lihtsalt õige suhtumise või mõtteviisiga. Ärksameelsus ehk teadvelolek tähendabki teisest küljest kognitiivset e mõttelist protsessi, mida iseloomustab avatus uuele informatsioonile ja teadlikkus rohkemast kui ühest perspektiivist. Ka selle tulemus on olemine käesolevas hetkes (Langer). Sotsiokongitiivne ehk otsene teadvelolek tähendab aktiivselt mõtetega tegelemist: küsides endalt, kas see on tõene või mitte, kas see on hea või halb, kuidas inimesed seda näeksid, kuidas see võiks muutuda? (Langer)
Kui esimene (nö meditatiivne) teadvelolek lihtsalt pakub vaadet sellele, mis toimub, ilma mõttelisi selgitusi loomata, siis teises definitsioonis tähendab teadvelolek toimuvale ka mõtteliste selgituste andmist. Nii on seda teadvelolekut nimetatud sotsiokognitiivseks ehk otseseks teadvelolekuks. (Kolb & Yeganeh) Otsesele teadvelolekule jõutakse tihti lihtsalt uue märkamise kaudu. Uute asjade märkamine toob inimest käesolevasse hetke, teeb tundlikuks konteksti ja perspektiivi suhtes.
Vähem tuntud on otsene teadvelolek, mis tähendab väga aktiivset mõtlemist ja analüüsimist.
Teadveloleku kasutamine õppimise-õpetamise protsessis
Koolitusprotsessis on võimalik kasutada nii meditatiivset teadvelolekut kui otsest ehk sotsiokognitiivset teadveolekut
Meditatiivse teadveloleku kasutamine
Meditatiivse teadveloleku kasutamine tähendab formaalsete meditatsioonilaadsete harjutuste tegemist, mida teha koolitussituatsioonis nt tähelepanu koondamiseks ja õppijate parema keskendumise saavutamiseks – meditatiivse teadveloleku harjutused aitavad parandada tahtlikku tähelepanuvõimet. Kuigi tähelepanuvõime parandamiseks on eriti palju tõendust leidnud pikem ja regulaarsem teadveloleku harjutuste tegemine, aitavad ka lühikesed ja ühekordselt kasutatavad harjutused.
Samuti aitab meditatsioonilaadsete harjutuste tegemine kaasa ka paremale meelespidamisele: uuringutes on selgunud, et meditatiivse teadveloleku praktiseerimine parandab ka töömälu ehk info meelespidamist, et see saaks kanduda pikaajalisse mällu.
Eestis on tuntud Vaikuseminutid MTÜ tegevus, kes õpetab, kuidas kasutada lühikesi meditatsioonilaadseid praktikaid ehk nö “vaikuseminuteid” klassiruumis.
Ärgas õppimine e otsese teadveloleku kasutamine
Otsese teadveloleku kasutamine õppimis-õpetamisprotsessis tähendab teatud võtete kasutamist, mis soodustab ärksamat õppimist ja ka paremat tähelepanu ja märkamist, näiteks
- uusi detaile või väikseid erinevusi märkama suunamine,
- erinevaid lahendusmeetodeid otsima õhutamine,
- kontekstile tähelepanu pööramine,
- kahtlema õhutamine.
Neid võtteid võib koos nimetada tingimuslikuks õpetamiseks.
Tingimuslik õpetamine võib tähendada ka näiteks mitme perspektiivi või konteksti nähtavale toomist selle läbi, et materjal on lihtsalt esitatud kui üks võimalus. Uuringutes on selgunud, et vaid väikeste muudatustega võiksid õpikud ergutada õpitava materjali loovamalt kasutama: näiteks tingivas kõneviisis kirjutatud materjalist õppinud üliõpilaste tulemused testis, mis eeldas õpitud materjali loovat kasutamist, ületasid märkimisväärselt selle grupi tulemusi, kes õppis kindlas kõneviisis kirjutatud materjalist.
Selline lähenemine õppimisele, mis sisaldab ka konteksti vaatlemist ja kahtlemist, soodustab ka kriitilist mõtlemist, mida meil tänapäeva infouputuses nii vaja oleks. Kui teadmised ja faktid on õpetatud tingimuslikult, siis jäetakse ruumi ka kahtlemisele ja teadlikkusele sellest, et erinevad olukorrad võivad tuua esile väikeseid erinevusi õpetatavas. Samal ajal kui teadvustamatu (fakti) teadmine lülitab välja ärksa ja uuriva meele ning kriitilise mõtlemise.
Ärksast õppimisest on kirjutanud Harvardi psühholoogiaprofessor Ellen Langer, kes on sotsiokognitiivset ehk otsest teadvelolekut uurinud üle 40 aasta (vt raamat all). Kas ja kuidas meil Eestis täiskasvanukoolitajate hulgas nendest teemadest aru saadakse ja neid kasutatakse, sellest saad lugeda allpoolt.
Veel lugemist
Kuidas panna õppijad ärksalt õppima?
Viited
Langer, E. J. (2016). The power of mindful learning. Longman: Addison-Wesley
Kolb, D.; Yeganeh, B. (2009). Mindfulness and experiential learning. Handbook for Strategic HR.
Kabat-Zinn, J. (2015). Sa oled alati kohal. Teadveloleku meditatsioon igapäevaelus. Tallinn