Ärgas õppimine

Tänases infoajastus on väga eluliseks saanud oskus kriitiliselt mõelda ja selle kõrval ka oskus sisemiselt tasakaalu jääda. Me õpime iga päev midagi,  kuid meie hoiakust sõltub, kuidas me seda teeme: kas võtame iseenesestmõistetavalt vastu kõike, mida autoriteedid pakuvad, või julgeme ka kahelda, vaadeldes uut infot erinevates kontekstides.

Meil oleks vaja paradigma muutust, et tõsta uuesti au sisse kahtlemine ja kriitiline mõtlemine. Üheks võimaluseks on ärksuse teadveloleku kasutamise kaudu jõuda õppimiseni, mis väärtustab kahtlemist, kontekstitundlikkust ja iseseisvat kriitilist mõtlemist

 

Ärksa-meelsus e. teadvelolek ja selle kaks nägu

Ärksameelsus ehk teadvelolek tähendab lühidalt öeldes täie tähelepanuga käesolevas hetkes olemist. See ergas ja tähelepanelik olek annab meile võimaluse rohkem märgata. Kasutan siin rohkem sõna “teadvelolek”, kuigi see on „ärksameelsuse“ sünonüüm, kuigi kumbki neist pole parim tõlge inglisekeelsele sõnale mindfulness. Parim vaste oleks ehk “ärgas, erk, tähelepanelik olemine” .

Ühest küljest  – meil Eestis rohkem tuntumalt – tähendab teadvelolek käesolevale tegevusele tahtlikku tähelepanu pööramist nii mittehinnanguliselt kui võimalik  (Kabat-Zinn).  See tekib tihti mediteerimise tulemusel, mis tähendab formaliseeritud praktikaid kas istudes, kuulates või jalutades, mille ajal palutakse praktikul pidevalt tähelepanu käesoleva hetke kogemusele tagasi tuua, pannes samal ajal uudishimu ja avatusega tähele panema oma mõtteid, emotsioone või kehatunnetusi, kuid tehes seda ilma emotsionaalse reageerimiseta ning selle üle mõtlemata.

Teadvelolekut tuntaksegi eelkõige  kui enese heaolu ja tasakaalu saavutamise vahendit. 

 

Teisest küljest võib ärksameelne olla ka ilma mediteerimiseta – lihtsalt õige suhtumise või mõtteviisiga. Teadvelolek tähendabki teisest küljest kognitiivset e mõttelist protsessi, mida iseloomustab avatus uuele informatsioonile  ja teadlikkus rohkemast kui  ühest perspektiivist. Ka selle tulemus on olemine käesolevas hetkes (Langer).

Kui esimene (nö meditatiivne) teadvelolek lihtsalt pakub vaadet sellele, mis toimub, ilma mõttelisi selgitusi loomata, siis teises  definitsioonis tähendab teadvelolek toimuvale ka mõtteliste selgituste andmist. Nii on seda teadvelolekut nimetatud sotsiokognitiivseks ehk otseseks teadvelolekuks. (Kolb & Yeganeh) Otsesele teadvelolekule jõutakse tihti lihtsalt uue märkamise kaudu. Uute asjade märkamine toob inimest käesolevasse hetke, teeb tundlikuks konteksti ja perspektiivi suhtes. 

Vähem tuntud on otsene teadvelolek, mis tähendab väga aktiivset mõtlemist ja analüüsimist.

Sotsiokongitiivne ehk otsene teadvelolek tähendab aktiivselt mõtetega tegelemist: küsides endalt, kas see on tõene või mitte, kas see on hea või halb, kuidas inimesed seda näeksid, kuidas see võiks muutuda. (Langer)

 

Teadveloleku kasutamine õpetamis-protsessis

Koolitusprotsessis on võimalik kasutada nii meditatiivset teadvelolekut kui otsest ehk sotsiokognitiivset teadveolekut

Meditatiivse teadveloleku kasutamine tähendab formaalsete meditatsioonilaadsete harjutuste tegemist, mida teha koolitussituatsioonis nt tähelepanu koondamiseks ja õppijate parema keskendumise saavutamiseks – meditatiivse teadveloleku harjutused aitavad parandada tahtlikku tähelepanuvõimet. Kuigi tähelepanuvõime parandamiseks on eriti palju tõendust leidnud pikem ja regulaarsem teadveloleku harjutuste tegemine, aitavad ka lühikesed ja ühekordselt kasutatavad harjutused.

Samuti aitab meditatsioonilaadsete harjutuste tegemine kaasa ka arusaamise ja tähenduste loomise protsessis: Uuringutes on selgunud, et meditatiivse teadveloleku praktiseerimine parandab ka töömälu ehk info meelespidamist, et see saaks kanduda pikaajalisse mällu.

Otsese
teadveloleku
kasutamine õppimis-õpetamisprotsessis tähendab teatud võtete kasutamist, mis soodustab ärksamat õppimist ja ka paremat tähelepanu ja märkamist, näiteks

  • uusi detaile või väikseid erinevusi märkama suunamine, 
  • erinevaid lahendusmeetodeid otsima õhutamine, 
  • kontekstile tähelepanu pööramine,
  • kahtlema õhutamine. 

Neid võtteid võib koos nimetada tingimuslikuks õpetamiseks.

Tingimuslik õpetamine võib tähendada ka näiteks mitme perspektiivi või konteksti nähtavale toomist selle läbi, et materjal on lihtsalt esitatud kui üks võimalus. Uuringutes on selgunud, et vaid väikeste muudatustega võiksid õpikud ergutada õpitava materjali loovamalt kasutama: näiteks tingivas kõneviisis kirjutatud materjalist õppinud üliõpilaste tulemused testis, mis eeldas õpitud materjali loovat kasutamist, ületasid märkimisväärselt selle grupi tulemusi, kes õppis kindlas kõneviisis kirjutatud materjalist.

Selline lähenemine õppimisele, mis sisaldab ka konteksti vaatlemist ja kahtlemist, soodustab ka kriitilist mõtlemist, mida meil tänapäeva infouputuses nii vaja oleks. Kui teadmised ja faktid on õpetatud tingimuslikult, siis jäetakse ruumi ka kahtlemisele ja teadlikkusele sellest, et erinevad olukorrad võivad tuua esile väikeseid erinevusi õpetatavas. Samal ajal kui teadvustamatu (fakti) teadmine lülitab välja ärksa ja  uuriva meele ning kriitilise mõtlemise.

Ärksast õppimisest on kirjutanud Harvardi psühholoogiaprofessor Ellen Langer, kes on sotsiokognitiivset ehk otsest teadvelolekut uurinud üle 40 aasta (vt raamat all). Kas ja kuidas meil Eestis täiskasvanukoolitajate hulgas nendest teemadest aru saadakse ja neid kasutatakse, sellest saad lugeda allpoolt. 

 

Veel lugemist

Teadveloleku kasutamise viisid Eesti täiskasvanukoolitajate seas. 
Mindfulness and experiential learning. D.Kolb & B.Yeganeh

Kuidas panna õppijad ärksalt õppima?

Tulen tutvustan neid koolitajatele-õpetajatele lühikesel loengul.
Viited

Langer, E. J. (2016). The power of mindful learning. Longman: Addison-Wesley

Kolb, D.; Yeganeh, B. (2009). Mindfulness and experiential learning. Handbook for Strategic HR.

Kabat-Zinn, J. (2015). Sa oled alati kohal. Teadveloleku meditatsioon igapäevaelus. Tallinn

Scroll to Top